Iseseisev töö V - Analüüs

1. Kuivõrd suurenes/muutus/jäi samaks sinu enda õpikeskkondade kaardistus peale lasteaia keskkondade kaardistamise? Kas lasteaedades oli keskkondi, mida sina varem ei olnud kasutanud? Olid sinu jaoks uued. Või oli keskkondi, mida tead, tunned ja ise kasutad.

Peale õpikeskkondade kaardistust jäi minu kaardistus samaks, peaaegu. Enamus keskkondi, mida lasteaias välja toodi, kasutasin ma juba ja kasutan siiani, lisandus vaid eLasteaed. Keskkond, mille koolitust ma viisin läbi õpetajatele ning mis tekitas algselt meelehärmi, keskkond oli uus nii minu kui ka ülejäänud õpetajate jaoks. Kuid nüüdseks asi toimib ja kasutatakse seda keskkonda igapäevaselt.

2. Millised keskkonnad, võrgustikud ei sobi sinu arvates lasteaia töös ning õppetöös lastega? Miks? Põhjenda! Isegi, kui sinu praktika lasteaias ühtegi sellist ei olnud, siis ühine arutelu seminaris tõi välja kindlasti keskkondi, mille suhtes on sul oma arvamus.

Need keskkonnad, mis välja toodi, sobivad lasteaia õppetöösse, kuid leian, et iga õpetaja saab aru, milline jutt sobib lastele ette kandmiseks või pilt näitamiseks ja milline mitte. Google keskkond on ju väga hea erineva informatsiooni hankimiseks, samuti ideede saamiseks, kuid õpetaja peab mõistma, et alati pole seal kõik informatsioon usaldusväärne.

3. Millised veebipõhised keskkonnad, võrgustikud on sinu arvates vajalikud, olulised igas lasteaias?

Lasteaia oma kodulehekülg ennekõike. Väga hea keskkond on Pinterest. Olen ise selle suur kasutaja ning paljud õpetajad kasutavad seda ideede saamiseks. teine väga tihedasti kasutatav keskkond on Lastekas, vastavalt teemale mõne õpetliku video vaatamine ning selle arutelu.

4. Milliste keskkondade ja selle võrgustike potensiaali ei kasutata piisavalt? Too näiteid enda praktika lasteaia kohta, võimalusel ka nende kohta, mida arutlesite praktika seminaris?

Tänu sellele õppeainele hakkasin ma oma rühmas pidama rühma blogi, mida täiendan küll mitte iga päev, aga vajadusel. Näiteks kõige rohkem olen hetkel postitanud laste töid, aga ka õppekäike. Leian, et blogi pidamine on huvitav ja lastevanematele samuti põnev lugeda, mida laps põnevat lasteaias tegi. Siin saab õpetaja anda tagasisidet lapse päevast. Kahjuks selliseid keskkondi praktika lasteaias ei tee ükski õpetaja, kuna puuduvad oskused )ei tunta neid keskkondi), toodi välja ka, et see lisatöö.

HT praktikapäevad lasteaias.

Kolmas praktikapäev 

Jälle midagi põnevat - pixillatsioon. Õpingute käigus sain hoo sisse ja nüüd tahaks ju kõike ka lastega proovida. Proovisimegi enne jõule, midagi jõululikku. Oli vaja esikute kaunistamiseks meisterdada kingipakke, miks siis mitte enne ülesriputamist nendega pisut mängida. Lastele meeldis, protsess tegi nalja, fotoaparaat seisis õpetajal ju "karkudel". Mitu korda proovida ühte tegevust ning seda aeglases tempos oli tõesti naljakas, tuli jälgida, et lapsed liiga ülemeelikuks ei läheks. Lõpuks muidugi meie rühma pesamunad väsisid ära.

Tulemus siis selline:

Teine praktikapäev  03 dets. 2015

...see oli täis põnevust. Võtsin plaani viia lastega läbi õppetegevust - animatsiooni loomist. Kuna eelnevatel päevadel on lastel olnud väga meelepärane tegevus legodega mängimine, siis leidsin, et miksmitte proovida legod elama panna. Uurisin ka laste arvamust selle kohta. No selge pilt, et sealt tuli ainult VÄGA LAHE, TEEME JAH. Teema "Sõprus" pakkusid lapsed ise välja. Teema läks kokku ka meie nädalateemaga.

Teema: Ümarnukk animatsioon - Sõprus

Eesmärk: Laps tunneb mängimisest rõõmu

                  Laps teeb koostööd rühmakaaslastega

                 Laps saab aru meedia olemusest

                 Laps tutvub mõistega "animatsioon"

                 Laps väljendab ennast selgelt ja arusaadavalt.

                 2-3a. loendamine 4-ni, värvuste kordamine roheline - sinine

Käik: Hommikuringis rääkisime sõprusest, terve rühmaga, appi võtsin ka "Kiusamisest vabaks" kohvrist teema kaardi, mille järgi jutustasime ja lapsed vastasid küsimustele. Seejärel tutvustasin fotoaparaati, et seda meil on vaja multifilmi tegemiseks. Lapsed ei saanud aru, milleks ning tuli pikemalt lahti seletada kuidas asi toimib. Uurisin ka paljud lapsed eelnevalt on ise saanud pildistada. Mõiste animatsioon oli täiesti võõras. 

Hommikuringi tulid lapsed heameelega, edasi läks tegevus nii, et legolaua taha soovisid tulla kolm tüdrukut, kes pakkusid teema välja ning asusid ehitama ja mängima. Poistel oli pigem suurem pildistamise soov. Igaüks, kes soovis, sai proovida pildistamist. Tüdrukud sellest väga vaimustuses polnud. Kuna tegemist liitrühmaga, siis 2-3 aastased jätkasid tegevust peale hommikuringi hoopis lugemispesas, kus neil jäi joonistamine pooleli. 

Valminud esimene prooviversioon:

Vaatasime oma tehtud multifilmi paar päeva hiljem. Lapsed ise olid vaimustuses ja näha oli, et tegi nalja valminud multikas. Küsiti, et millal veel teeme animatsiooni. Paar tüdrukut avaldasid soovi proovida ka ise hiljem kokku panna pildistatud kaadreid. Tundub, et suur töö ootab veel ees! Leppisime kokku, et järgmine kord proovime siis teha ka midagi emmedele.

Analüüs: Tegevus sujus kenasti, poisid kordamööda pildistasid ja tüdrukud mängisid legodega. Lõpuks tekkis lastel ainult reaktsioon, et miks peab koguaeg liigutama vähe haaval legosid. Tegevuse käigus jagasin selgitusi ning kõik lahenes rahulikult. Vahepeal vaatasime fotoaparaadist kuidas pildid hakkavad liikuma, milleks on vajalik nukkude liigutamine vähehaaval.

Juhendaja, kes animatsioone pole varem teinud, arvas, et oleks väga vahva ka midagi suuremat ette võtta. Siinkohal mainisngi, et lastega plaanime ka emmedele midagi kevadel teha. Koostöö oli meil väga hea, juhendaja vahepeal soovis ka ise paar klõpsu teha ning hiljem näha tulemust. 

Minu isiklik eesmärk oli seekord, et lastel oleks lõbus, et nad naudiksid oma tegevust, mis ka õnnestus. Lapsed võtsid samuti tegevusest aktiivselt osa. 

Meiega liitusid ka pikapeale 2-3 aastased, kes loendasid kokku, mitu koera osaleb multifilmis ning mitu tegelast üldse kokku on (Matemaatika) Arutlesime, missugune on muru ja kus võiks olla vesi (sinine ja roheline). Animatsiooni loomise käigus saime arutleda millise aastaajaga meil tegemist on, millal saame ujumas käia (Mina ja Keskkond) 

Ise jäin tegevusega rahule sellepärast, et lapsed olid kaasatud kõik, kes ühines hiljem, kes varem (pigem meenutas grupitööd), mis sugugi ei tekitanud segadust, tegutseti aktiivselt. Suuremad said arutelda sõpruse teemat mängu käigus, omavahel vesteldes (kahju, et seda juttu ei lindistanud). Minu isiklik ja ka juhendaja arvamus oli see, et järgmine kord proovime võtta linti ka laste juttu, et seda animatsioonile lisada. Kindlasti järgmine kord katsume teha ka nii, et pildile ei jääks laste käsi, seekord jätsin sel põhjusel, et koos lastega saame arutleda, miks pildistamise ajal ei tohi nukke liigutada.

                  

Esimene praktikapäev 

....möödus rahulikult. Selle viisin läbi juba septembri lõpus, kui õppealajuhataja palus mul viia läbi koolituse õpetajatele e-lasteaia tutvustamisest. Kõikidele õpetajatele oli keskkond täiesti uus ning tekitas palju meelehärmi. 

Kõigepelt tekitas probleeme dataprojektor, mis ei tahtnud tol päeval kuidagi pilti ette võtta. Ja nii oligi...olin sunnitud siis tutvustama keskkonda arvutis. Alustasin kõigepealt sellest, et vaatsime kuidas ja mida tuleb õpetajatel teha, et keskkonda sisse logida. See just keeruline polnud, kuna meili aadressid on kõigil olemas. Edasi vaatasime kuidas saame laste nimesid sisse kanda ning perioodiplaani täitmist. See tekitas juba küsimusi ja lõppes asi sellega, et õpetajad soovisid individuaalset juhendamist, kui nad alustavad e-lasteaia täitmist. Oli ka vastakaid arvamusi, et milleks seda jama vaja on. Raamidest väljumine, uue õppimine, tekitab keskealistes õpetajates hirmu. Kuid ma loodan ja praeguseks tundub, et selle hirmu olen saanud neil maandada. Ainus, mis tekitab veel probleeme, on pidevad parandused keskkonnas.

Järgmine päev möödus peamiselt rühmast rühma käies ja aidates õpetajatel e-lasteaias perioodiplaani täitmisega (laste nimekirja oli õppealajuhataja eelnevalt kõikidele rühmadele ise sisse kandnud). Päev oli iseenesest huvitav, kuid kahjuks tol päeval oma rühma lastega väga tegelda ei jõudnudki. Aitäh minu õpetaja abile, kes toetas ja aitas ning oli laste juures sel päeval.

Mulle endale andis koolitamine pisut juurde julgust ja ensekindlust. Loodan, et sama said ka õpetajad, just enesekindlust. Nüüd aegajalt on tore kuulda, kui mõni õpetaja teatab, et "ohh, täitsin päevikut- ma sain hakkama...ise."