reede, 15. aprill 2016

Praktika ülesanne 5

Riskide hindamine

Riskide hindamist oli teha päris keeruline, kuid juhendajaga koostöös sai selline tabel koostatud. Majas hetkel täiesti puudub riskide analüüsi juures kõik mis IKT-ga oleks seonduv.

pühapäev, 10. aprill 2016

Iseseisev töö 1

1. Kas ja miks on sinu arvates lasteasutuses vaja IKT - juhtimist? Kuidas hindad, kas IKT juhtimine on lasteaedades levinud või mitte? Mis võib olla selle põhjus? 

Tänapäeval on infotehnoloogia pidevas muutumises. Toetudes sellele, leian, et lasteaias on vaja inimest, kes tegeleks IKT juhtimisega (haridustehnoloogi). Sest kõik õpetajad ei ole ise huvitatud (või kardavad) kasutada erinevaid IKT vahendeid. Täna õpetaja kasutab arvutit eLasteaia täitmiseks (mis on juba väga positiivne) ja lastele multikate näitamiseks ning muusika kuulamiseks. Kuid õpetaja peaks olema lastest eespool. Tänapäeval on lapsed need kes teevad IKT valdkonnas (arvutis) täiskasvanutele silmad ette.
Mulle tundub, et veel ei ole IKT juhtimine väga levinud (üldiselt), kuid oma majas näen, et õpetajad, ka juhtkond, on uuendustele avatud. Õpetajad on hakanud mõistma IKT vajalikkust õppeprotsessis.
IKT juht (haridustehnoloog) on oluline isik täna lasteaias, et anda õpetajatele nõu, võib olla ka turvatunnet vahendite kasutamisel, pakub uusi lashendusi lasteaia õppetöö huvitavamaks ja põnevamaks muutmisel.

2. Milliseid väljakutseid lasteasutuse IKT - juhtimises võib ette tulla? Kirjelda!

Väljakutseks võib osutuda see, et õpetajad pole huvitatud kasutama IKT vahendeid ning ei soovi osaleda vastavatel koolitustel. Sama kehtib ka juhtkonna kohta. Lapsevanemate negatiivne suhtumine. Nende arvates ei peaks lasteaialaps kasutama IKT vahendeid (arvamuse põhjuseks teadmatus).

3. Miks on sinu arvates oluline kaardistada asutuse IKT - valdkonna vajadused ja kirjeldada hetkeolukord? Mis infot see annab? Mis selle infoga peale hakata?

Kaardistus annab ülevaate hetkeolukorrast ning on vajalik, et teha tulevikus õiged otsused IKT valdkonna vajadustest (nt. uute seadmete soetamine, vajalikud koolitused jne.)


4. Kuivõrd muutis/kinnistas see praktika sinu arusaamist haridustehnoloogi tööülesannetest lasteasutuses? Selgita! Mida täpselt!

Minu arusaamine muutus positiivses suunas. Tekkis huvi antud ameti vastu ja tunnen, et vajan ja tahan end edaspidigi täiendada antud valdkonnas. Praktika käigus sain teada mida täpselt haridustehnoloog teeb lasteaias, tema tööülesannetest.  Näiteks:

  • Haridustehnoloogil on ülevaade majas olevatest IKT vahenditest. 
  • Vajadusel on haridustehnoloog inimene kes teeb ettepanekuid vajalike vahendite hankimiseks. 
  • Viib majas läbi sisekoolitusi rühmõpetajatele IKT vahendite kasutamisest lasteaia õppeprotsessis

Praktika ülesanne 3 - Kaardistus

IKT vajaduste kaardistus

Kaardistuse tegemine võttis ajaliselt palju aega, kuid juhendajaga läbi arutades sai selline tabel

Kokkuvõte ja eneseanalüüs

Reflektsioon

Ja saavadki läbi need kolm aastat. Tuleb tunnistada, et oli raske, aga kindlasti ka väga huvitav. Minul läks õnneks, kuna sain kõik oma praktikad teha majas kus ma olen täpselt sama kaua töötanud kui ülikoolis käinud ehk siis kolm aastat. Nii õpetajad kui ka juhatus, kogu kollektiiv, suhtus minu praktika tegevustesse rahulikult. Eriti põnevad ja toredad olid praktikapäevad, mis seotud meediategevusega, animatsiooni loomistega viimane tegevus oli koolitus õpetajale. Tunnen, et olen suutnud õpetajaid nakatada uute ja põnevate mõtetega, mida saab kasutada laste õppetegvuste rikastamiseks.

Minu eneseanalüüsi kohta saab lugeda siin.

Enesehinnangu viie palli skaalal leiab siit .

kolmapäev, 6. aprill 2016

Praktika ülesanne 4 -Infosüsteemi ülevaade

IKT taristu täpsem kaardistus

1. Milliseda IKT - lahendused on lasteaias kasutusel? nt Wifi võrk? Kuidas on korraldatud printimine?

Praktika lasteaias on 6 rühma, igas rühmas on olemas arvuti. Kahes rühmas on lisaks printer, mis on lastevanemate poolt organiseeritud. Igas rühmas on turvatud internet, oma isikliku arvutiga netti ei saa kasutada. Olemas on laserprinter, mida saab iga õpetaja vajadusel kasutada. Lasteaed kasutab eLasteaia keskkonda. Lasteaias on olemas projektor ning neli uut fotoaparaati.

2. Millised IKT-ga seotud projektid on hetkel töös? nt mõni meediaprojekt?

Hetkel ei ole töös ühtegi meedia - ega IKT-ga seonduvat projekti.

3. Milline on IKT rollide jaotus lasteaias?

Erinevate IKT vahendite eest vastutab majandusjuhataja (materjaalselt). Õpetajad vajavad IKT alast tuge ja seda pakub õppealajuhataja. Uute  vahendite ostmisel on vaja esmalt läbi rääkida majandusjuhatajaga. Parandab hooldusfirma (lepinguline). Kui midagi läheb katki (rühmas), vastutab õpetaja.

4. Ülevaade andmetest ja dokumentatsioonist(sh põhiloendid - detailsem informatsioon seadmete ja kasutajate kohta) 

Majas on 11 arvutit, igas rühmas olemas ka kõlarid, 3 fotoaparaati, 1 projektor, 7 printerit, neist üks värviprinter. Printer kõige uuem 0,5 aastat ja vanem aastast 2012.

  • Mis vajaks väljavahetamist?
Kõik vahendid toimivad väga hästi, miski ei vaja välja vahetamist.
  • Kas neile kehtib garantii?
Garantii kehtib ühele uuele arvutile
  • Milliseid vahendeid plaanitakse osta 2016 aastal?
Ei plaanita midagi osta.
  • Milline on ligaikaudne summa, mida lasteaed saab IKT vahenditele kulutada?
IT - 200, hooldus
  • Kas lasteaial on oma IT-eelarve?
5. Kes on hooldus - ning arenduspartnerid ja millised on nende vastutusalad?

Hooldusfirma on linna poolt, vastutab tarkvara hoolduse eest.




kolmapäev, 30. märts 2016

Praktika ülesanne 2

Koolituse läbiviimine

Enda jaoks oli koolituse läbiviimine päris põnev tegevus. Pisut pabinat tuleb kasuks, arvan, et mu koolitus õnnestus täiesti.
Hetkeseisuga ma ei ole veel oma koolituse kavale tagasisidet saanud, aga kui see tuleb, siis kindlasti teen täiendusi ning lisan sellekohast infot ka blogisse. Esialgu planeerisin ma koolituse kahele päevale. Pikalt järgi mõeldes, tekkis arvamus, et tegelikult saab ka ühe päevase kontakttunniga hakkama. Hiljem aga pidades nõu kursusekaaslastega tekkis väike kahtlus ning otsustasin siiski kahele päevale koolituse panna. Teine päev jääks siis veel aruteluks ja vaatame kuidas animatsioonid õpetajatel õnnestusid.

Esimese päeva koolitus  õnnestus minu arvates kenasti, kuid probleeme oli ka. Lasteaias arvutites pole Movie Makeri programmi, mis tähendas, et oleksin pidanud seda alla laadima. Proovisin, ei õnnestunud. Miks? Aga sellepärast, et lasteaias on arvutid turvatud. Pöördusin majandusjuhataja poole, kes helistas hoolduspoistele ja minu palvel laeti ühte arvutisse MovieMaker`i programm, et koolitus ikka õnnestuks. 
Koolitusel osales 5 õpetajat, kõik tulid väga lõbusatena ja motiveerituna koolitusele ja usun, et nad ei pettunud. Õpetajad proovivad järgmiseks nädalaks ise monteerida kokku täna tehtud pildid ning siis istume kokku ja vaatame kuidas õnnestus. Lubati rahulikult ise maha istuda ja pusida MovieMakeri programmiga. 

Õpetajatele koolitus väga meeldis. Õpetajatele meeldis ka see, et meid oli korraga vähe. Koolituse käigus arutlesid õpetajad, et sama koolitust võiks teha ka teistele õpetajatele kes täna osa ei võtnud.

Õpetajate tagasiside:


  • Koolitus oli väga lihtne ja arusaadav, toredate ise koostatud näidetega. Varem tundus animatsiooni tegemine väga keerulise ettevõtmisena, nüüd ma tean, mida vaja on ja tundub täitsa lihtne ja põnev ka. Soovin juba proovima hakata.  Aitäh koolitamast.
  • Mulle väga meeldis ja tegelikult ei olegi midagi rasket. Ainult tuleb ise läbi teha ja katsetada. Seletasid piisavalt hästi, et aru saada. Teinekordki palun midagi põnevat meile õpetada. Kindlasti katsetan seda ka lastega.
  • Uute teadmiste omamine ja praktiline töö vaid rikastavad õppetegvuste mitmekesisemaks muutmist. Lastele on animatsiooni valmistamine hariv, loov ja nauditav tegevus. Keeruline tundus praktiline osa arvutiga, see kõik vajab läbi tegemist, et saada soovitud tulemus. Meeldis põnevus, loovus, harivus koolituse juures. Koolituse käigus tekkis suurem huvi teema vastu.
Koolituskava sai täiendatud. Lisasin juurde Sirle Pall`i loodud animatsiooni loomise juhendi. Koostöös Sirlega pidades läbirääkimisi, jõudsime kokkuleppeni, et võin kasutada Sirle loodud animatsiooni abimaterjali oma koolituskavas. Aitäh Sirle põhjaliku materjali eest. Lisasin juurde veel oma loodud PowerPointi esitluse (osaliselt kasutasin koolituskavas Linda Helene Sillati loodud materjali.

esmaspäev, 28. märts 2016

Iseseisev töö 3 - Praktika lasteaia arengukava analüüs

1. Link oma praktika lasteaia arengukavale (kus see on kättesaadav)

Lasteaia Kaseke arengukava 2014-2016

2. Leia oma praktika lasteaia arengukavast - ANALÜÜSI OSAST

tugevused ja parendus - ettepanekud - haridustehnoloogia aspektist


  • Eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine
  • Personalijuhtimine
  • Koostöö huvigruppidega - ressurside juhtimine
  • Õppe - ja kasvatusprotsess

3. Vaata oma praktika lasteaia arengukava VISIOONI, MISSIOONI, VÄÄRTUSEID

  • Leia nendest seosed IKT-ga otsesed või varjatud
  • Eesmärk - leida üles just need seosed, milles tuleks kokku leppida, kuidas neid tõlgendatakse ja aru saadakse
NT kui elukestev õppe, uuenduslikkus - siis kas sinna alla kuulub ka kaasaegne IKT vahendite kasutamine ja kuidas neid mõistetakse?

4. Leia oma praktika lasteaia arengukavast: uueks perioodiks sõnastatud tegevused+eesmärgid, mis seotud IKT-ga

  • Eestvedamine ja juhtimine - personalijuhtimine
  • Koostöö huvigruppidega
  • Ressurside juhtimine
  • Õppe - ja kasvatusprotsess
5. Kirjuta kokkuvõttev analüüs, kuidas on/võiks olla IKT osa sinu praktika lasteaia arengukavas sees, millistes punktides ning mis parendustegevusi lasteaed planeerib, kuidas?

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lasteaias olukord on hea. Kuna igas rühmas on arvuti ja interneti ühendus, siis võiks tulevikus rohkem panna rõhku IKT alastele koolitustele õpetajatele, seda tuua välja ka lasteaia arengukavas.
Analüüsi osas tuuakse välja juhtkonna avatust uuendustele, mis on positiivne. Leian, et siia võiks kuuluda punkt õpetajatele ja ka juhtkonnale IKT alaste koolituste pakkumise näol. Dokumentatsiooni uuendamine ja korrastamine kuulub juhtkonna kompetentsi, mistõttu vajab ka juhtkond IT vallas täiendamist. Nõuab ju see töö samuti IKT kasutamist.
Varjatult võib leida punkte, mis seostuvad IT valdkonnaga.
Personalijuhtimise all on toodud välja enesetäiendamise koolitused, seda ka õpetajate abidele - pedagoogiliste koolituste võimaldamine. Edaspidi võiks arengukavas siin all olla välja toodud milliseid koolitusi silmas peetakse.
Õppe - ja kasvatustöö all on lõimitud õppe-ja kasvatustegevus. Arengukavas võiks/peaks olema otse öeldud ka näiteks meedikasvatus, mida hetkel arengukavas võib välja lugeda varjatud moel.
Koostöö huvigruppidega , ressursid võib samuti varjatud kujul välja lugeda. Leian, et ka lapsevanemad vajavad koolitusi IKT kasutamise võimalustest lasteaias. Antud hetkel on vanematel väga vale arusaam lasteaias arvuti kasutamisest.
Arengukavas parenduste osas võiks/peaks otseselt välja tooma IKT alased koolitused. Plaanis on ka kahe vana arvuti välja vahetamine, mis on positiivne ning kenasti välja kirjutatud.
Täna on lasteaias hea olukord. Õpetajad on saanud eLasteaia kasutamise koolitust. Ees on ootamas õpingute raames koolitus õpetajatele Animatsiooni loomine lasteaias. Igas rühmas on arvuti ja interneti ühendus. Lasteaias on olemas üks dataprojektor, mida kahjuks ei kasutata töös lastega (puudub õpetajatel julgus ja oskus).








esmaspäev, 29. veebruar 2016

Iseseisev töö 1 - Ametijuhend.



Ametijuhend sai loodud koostöös Sirle Pall ja Annely Melliga.

Haridustehnoloogi ametijuhend


1. ASEND STRUKTUURIS

1.1. ALLUB: direktorile
1.2. ASENDUS: direktor määrab asendaja

2. AMETKOHA PÕHIEESMÄRK:

2.1. arendada lasteaias eõpet.
2.2. koordineerida IKT integreerimist ainekavasse ning toetada, nõustada ja
abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös

3. OMA TÖÖS JUHINDUB HARIDUSTEHNOLOOG

3.1. kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest
3.2. haridusja
teadusministri määrustest ja muudest õigusaktidest ning lasteaia
direktori või teda asendava isiku käskkirjadest
3.3. elukestva õppe strateegiast (2020)
3.4. lasteaia direktori suulistest ja kirjalikest korraldustest ning juhistest
3.5. lasteaia põhimäärusest
3.6. lasteaia õppekavast
3.7. lasteaias arengukavast
3.8. töökorralduse reeglitest
3.9. käesolevast ametijuhendist
3.10. oma töölepingust
3.11. lasteaia hoolekogu otsustest
3.12. õpilase, lapsevanema ja lasteaia vajadustest.

4. TÖÖ SISU

4.1. kogub, süstematiseerib ja levitab regulaarselt IKT alast infot
4.2. korraldab eõppe
toimumist lasteaias
4.3. kogub infot eõppe
võimaluste kasutamise kohta lasteaias ning selgitab välja
sellega seotud probleemid ja vajadused
4.4. nõustab lasteaia töötajaid IKT alastes küsimustes
4.5. nõustab pedagooge digitaalsete õpiobjektide leidmisel ja loomisel
4.6. kaardistab lasteaia töötajate haridustehnoloogilised pädevused, korraldab
erinevaid IKT alaseid koolitusi ning vajadusel nõustab individuaalselt
4.7. on kursis erinevate Eestisiseste
ja rahvusvaheliste IKTja
eõppe
projektidega, koordineerib neis osalemist ja aitab vajaduse korral osalevaid
õpetajaid
4.8. koordineerib infotehnoloogia ja teiste õppeainete vahelist integratsiooni
4.9. esindab lasteaeda IKT valdkonda puudutavates küsimustes
4.10. osaleb lasteaias arengukava koostamisel ning teeb ettepanekuid lasteaias
infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks
4.11. aitab koordineerida lasteaias üldkasutatava tehnika kasutamist
4.12. on õppeja
infosüsteemi haldur
4.13. teeb üks kord õppeaastas töötajatele ülevaate lasteaias eõppe
arengust
4.14. vastavasse haldusalasse kuuluvate lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine
4.15. enesetäiendamine

5. MUUD ÜLESANDED

5.1. töö ajal lasteaia ruumidest lahkumisel teavitab direktorit või õppealajuhatajat
5.2. täidab tuleja
tööohutuse eeskirju

6. ÕIGUSED

6.1. õigus saada juhtkonnalt ning õpetajatelt tööks vajalikku informatsiooni,
andmeid ja dokumente
6.2. saada ülesannete täitmiseks lasteaia poolt vahendeid (vastavalt lasteaia
võimalustele)
6.3. saada vajaduse korral täienduskoolitust, osalemine kursustel ja seminaridel
(tasulistel vastavalt lasteaia võimalustele)
6.4. teha õppealajuhatajale ja direktorile soovitusi ja ettepanekuid oma pädevusse
kuuluva valdkonna töö paremaks korraldamiseks ja probleemide
lahendamiseks
6.5. saada tunnustust vastavalt tunnustussüsteemile
6.6. kasutada töövälisel ajal lasteaia ruume eelneval kokkuleppel direktori ja
haldusspetsialistiga.

7. KOMPETENTSID

7.1. IKT vahendite käsitlemise oskus
7.2. isiksuseomadused ausus,
kohusetundlikkus, meeskonna juhtimise ja
nõustamise oskus

8. KVALIFIKATSIOONINÕUDED

8.1. pedagoogiline kõrgharidus, haridustehnoloogi suund

9. VASTUTUS

9.1. Haridustehnoloog vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud
töökohustuste täitmise eest.

10. AMETIJUHENDI MUUTMINE

Ametijuhendit võib muuta ainult kokkuleppel töötajaga v.a juhul, kui muudetakse
ametinimetust.

Ametijuhend vaadatakse üle ja seda muudetakse vastavalt töökorralduste muutumisele, kuid
mitte sagedamini kui kord aastas. Ametijuhend kuulub lahutamatu osana töötaja töölepingu
juurde ja on koostatud kahes eksemplaris, kummalegi poolele üks.

Kinnitan, et olen tutvunud haridustehnoloogi ametijuhendiga ning kohustun töökohustuste täitmisel järgima sellega ettenähtud tingimusi ja nõudeid.

Töötaja                       Tööandja
Kuupäev                     Kuupäev


Kasutatud materjal:



teisipäev, 16. veebruar 2016

IKT-juhtimine lasteaias

Akadeemiline postitus - Iseseisev töö 1



Anneli Salk, koolitaja-psühholoog, on öelnud: "juhiks ei sünnita, juhiks saadakse elu jooksul." Julgen arvata, et me kõik võime ju olla juhid. Kitsamalt võttes oma elus, perekonnas, laste kasvatamine on ka juhtimine. Eesmärkide püstitamine tulevikuks, nende poole püüdlemine. Laiemalt võttes, siis lisaks veel ka organisatsiooni juhtimine. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil (http://juhtimine.weebly.com/juhtimise-olemus.html).
Milline on hea juht? Lugedes erinevaid artikleid võib juhi omadusi mõista ühtselt, vähemalt mina saan aru nii, et hea juht on inimene, kes suudab hoida koos oma meeskonda, olla tasakaalukas ja mõistev inimene, jah, ta on inimlik alluvate suhtes. Kristina Mänd on öelnud, et hea juht on tähelepanelik, näeb 360 kraadi, mõtleb 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Ta on nii kirndral kui ka kasvataja. (K. Mänd, "Juhtimine südame, käe ja peaga" 2008) 
Õpetaja-haridustehnoloog on ka juht. Õpetajana pean ma oskama teha valikuid, oskama teha kokkuleppeid ning pidama läbirääkimisi, püstitama eesmärke ning nende suunas liikuma. On täiesti vajalik, et õpetaja-haridustehnoloog teaks ja tunneks juhtimise alaseid põhitõdesid. Haridustehnoloog on inimene, kes oma igapäeva töös toetab ja suunab õpetajaid, kolleege. Teeb koostööd juhtkonnaga. Haridustehnoloog on juht meeskonnas, mille abiga edendatakse ja suurendatakse e-õppe osakaalu (uudiskiri.e-ope.ee/?p=7955). Selleks peab ta olema kompetentne meeskonna töötaja. Kompetentsid on seotud oskuste rakendamisega, käitumisega ning on rakendatavad. Paljuski on juhi kompetentsid vajalikud ka haridustehnoloogile, vastasel korral ei saa organistasiooni sisse viia uuendusi, muutusi, motiveerida meeskonda. Sama kehtib ka rühmaõpetaja kohta, kes on motiveerijaks lastele.
Artiklis "Arenguvestlused ettevõttes" on välja toodud juhi kompetentsid:

  1. Mõjutamine - haridustehnoloog (juht) motiveerib kolleege, on ise oma tööst innustunud, valdab teiste kaasamist, suudab luua motiveeriva töökeskkonna.
  2. Orienteeritus saavutustele ja väljakutsetele - haridustehnoloog (juht) on paindlik ja ei heitu kui planeeritud ei lähe nii nagu vaja ehk siis võtab seda kui väljakutset ja on avatud kasvule ja arengule. Oskab seada väljakutsuvaid eesmärke.
  3. Meeskonnatöö ja koostööoskus - suudab näha tervikut ning lähtub meeskonna huvidest. Mõistab ja oskab juhtida grupiprotsesse.
  4. Analüütiline mõtlemine - oskab teha järeldusi, leiab üles vajalikku informatsiooni ja oskab näha kaugemale ja sügavamale.
  5. Initsiatiiv - nii haridustehnoloog kui ka hea juht näeb ette ja omab visiooni, suudab mõelda ette ja suudab tegutseda tuleviku vajadustest ja võimalustest lähtudes. Jagab oma visiooni kolleegidega.
  6. Teiste arendamine - suhtleb avatult kolleegidega, oskab kuulata ja vajadusel suunata ja aidata. Annab tagasisidet ja tunneb arendusprotsesside meetodeid kolleegide arendamiseks.(D.McClelland, Arenguvestlused ettevõttes, 2009)
Mulle väga meeldib artiklis "Juhtimine südame ja käega" lause: "Õppimine ja abiküsimine nii kolleegidelt kui ka ülemuselt on üks lihtsamaid viise vältida eksimusi ja ajaraiskamist. Nii me võidame rohkem usaldust ja lugupidamist" (K.Mänd, Juhtimine südame ja käega, 2008). Sama on toodud välja ka Kutsestandardis B2.4 Reflektsioon ja professionaalne enesearendamise all punkt 4: otsib probleemide tekkimisel vajadusel abi kolleegidelt, mentorilt, organisatsiooni juhtkonnalt jt. märkab kolleegide edusamme ja tunnustab neid (Kutsestandard, Õpetaja tase6, 2013).
Üksinda ei saavuta me midagi, õpetaja-haridustehnoloogina on vaja teha koostööd kolleegidega, olla avatud ja hea suhtleja. Ja seda mitte ainult maja siseselt, vaid ka väljaspool maja ehk siis erinevate koolide haridustehnoloogidega, sest neil on rohkem kogemusi ja usun, et  nendelt on mida õppida.

Elukestva õppe strateegias (2014) on välja toodud, et me saame olla edukad vaid juhul, kui pidevalt juurde õpime ja oleme loovad, et tulla toime praegu kiiresti muutuvas keskkonnas. Edukad juhina, õpetajatena, koolitajatena. Me elame digiajastul ja digitaalse tehnoloogia kasutamine õppetöös teeb õppetegevused lastele meeliköitvamaks ja põnevamaks ning avardab elukestva õppevõimalusi. Haridustehnoloogid on isikud, kes pakuvad õpetajatele haridustehnoloogilist tuge, et õpetajad julgeksid paremini ära kasutada digiajastu võimalusi (Haridus-ja teadusministeerium, Eesti elukestva õppe strateegia, 2020).

Mõttetera:

"Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just treenitud perfektselt koos töötama."
Robert A. Heinlein